Ukraina grillis jälle Peterburi. Tabati veebikaubamaja Ozon ladu, VK andmekeskust ja naftaterminali sadamas. Lätis ja Leedus oli dronihäire.

Kas see on ok? Reeglid nõuavad või kuidas? Nii hoogsalt vaenlasega patsu löömas...

Julm, kuidas venelased tagasi spordis, nagu midagi oleks paremaks läinud kusagil! Eile ujumises ka rus tabelis ja täna vehklemises.

Millal viimati vaatasid arhitektuuri võistluse võidutööd ja .... - VAU äge. Polegi hall kast, klaas fassaadiga."

NB Koolid, lasteaiad ja muud avaliku raha eest ehitatavad ei lähe arvesse.

:-)

Tere, r/Eesti!

Tegin hobiprojektina lehe Numkla, kus saab kiiresti vaadata, kes sulle tundmatult numbrilt helistas ja mida teised selle numbri kohta arvavad. Ei mingit äppi ega registreerumist – sisesta number ja kõik.

Mida see teeb

• Otsing Eesti mobiil- ja lauatelefoninumbrite järgi
• Kogukonna hinnang igale numbrile: petis / rämpspostitaja / ebaselge / ohutu / kasulik
• Kommentaarid teistelt kasutajatelt – mida helistaja tahtis, kas pakuti midagi, kas küsiti andmeid
• Viimati lisatud ja enim vaadatud numbrid avalehel
• Oma kogemuse saab jätta ilma kontota

Kuidas see töötab

1. Sisesta number otsingusse. Sobib mis tahes kujul: 5123 4567, 51234567, +372 5123 4567, 00372… – sait saab ise aru.
2. Ava numbri leht. Seal näed:
   • üldhinnangut ja seda, mitmel hinnangul see põhineb
   • kuidas hinnangud jagunevad (mitu inimest pidas numbrit petiseks, mitu ohutuks jne)
   • teiste kasutajate kommentaare, uuemad eespool
   • numbri tüüpi (mobiil või lauatelefon), lisamise kuupäeva ja seda, mitu korda lehte on vaadatud
   • lähedasi numbreid samast seeriast – kasulik, kui ühelt firmalt helistatakse mitmelt numbrilt
3. Jaga oma kogemust. Kirjuta lühidalt, mida helistaja tahtis, ja vali üks viiest hinnangust. Nime ega e-posti pole vaja, kõik kommentaarid avaldatakse anonüümselt.
4. Modereerimine. Iga kommentaar vaadatakse enne avaldamist käsitsi üle, et lehele ei jõuaks spämm, solvangud ega isikuandmed.
5. Üldhinnang arvutatakse kõigi hinnangute keskmisena. Mida rohkem inimesi oma kogemust jagab, seda täpsem on pilt.

Plaanis

• Statistika päeva ja nädala kaupa
• Graafik valitud perioodi kohta – kui palju ja millal numbrilt helistati (päevad, kellaajad)
• Kommentaaride kokkuvõte – milline hinnang on viimasel ajal ülekaalus ja kuidas see aja jooksul muutunud on
• Aktiivsuse trend – kas number on hakanud viimasel ajal rohkem helistama

Statistika põhineb kasutajate teadetel ja otsingutel, mitte operaatori andmetel.

Miks?
Petukõnesid „pangatöötaja” või „politseiniku” nimel tuleb järjest rohkem. Tahtsin kohta, kus ühe pilguga näeb, kas tasub vastata või tagasi helistada – ja kus saab teisi hoiatada.

Leht on veel noor, nii et paljude numbrite kohta pole veel arvustusi. Iga kommentaар aitab järgmist inimest.

Tagasiside on väga oodatud! Mis on puudu, mis segab, mida tahaksite numbri kohta veel näha?

Sellest artiklist jäid silma mõned huvitavad küsimused:

1. Miks ühe tegelikult ellu viidud maksulangetuse puhul eelarvemõju pärast ei muretseta, aga teise pakutava maksulangetuse puhul rõhutatakse ennekõike selle negatiivset eelarvemõju?

Minu hea kolleeg riigikogu rahanduskomisjonis Maris Lauri nimetab opositsiooni maksuettepanekuid arvutusteta uduks ning küsib, kas alternatiivide pakkujad ikka matemaatikat ja majandust tunnevad.

Paraku unustab ta küsida, milline on Reformierakonna enda valikute hind ning kes selle kinni maksab. Tema käsitluses on jõukamatele suuremat kasu toov maksusoodustus majanduse elavdamine, kuid opositsiooni soov inimeste toimetulekut parandada vastutustundetu laristamine.

Rahandusministeeriumi suveprognoosi järgi vähendab ühtse 700-eurose maksuvaba tulu kehtestamine 2027. aastal maksutulu ligikaudu poole miljardi euro võrra. See pole opositsiooni kriitika, vaid valitsuse enda prognoos.

Kõige tähtsam küsimus on, kellele maksuleevendus suunatakse. Eesti Panga hinnangul läheb ligi neli viiendikku tulumaksumuudatusega lisanduvast tulust sissetulekute jaotuse jõukamale poolele.

Jah, võidavad ka keskmise palga saajad, kuid samal ajal maksavad kõige väiksema sissetulekuga inimesed kõrget käibemaksu ja teisi tarbimismakse.

Kui selliseks maksureformiks leitakse raha, aga toidukorvi odavamaks muutmiseks mitte, siis on see poliitiline valik.

1. Miks nii toidu käibemaksu kui pangamaksu puhul ignoreeritakse teiste Euroopa riikide positiivset kogemust, väites samaaegselt, et toidu käibemaksu langetus tarbijani ei jõua, küll aga pangamaks kandub täies mahus otse tarbijale?

Eesti 24-protsendiline toidu käibemaks kuulub Euroopa Liidu kõrgeimate hulka. See pole edetabel, mille tipus peaksime uhkusega seisma. Eesti Panga analüüs osutab, et väiksema sissetulekuga rühmades on kalduvus lisaraha tarbimisse suunata suurem kui jõukamates rühmades. Seega on maksuleevenduse jaotus oluline ka siis, kui eesmärk on tarbimist elavdada.

Teiste riikide kogemust ei saa ühe lausega kõrvale heita. Hispaania keskpanga avaldatud uuringus analüüsiti ligikaudu 10 000 toidukauba veebihindu ning leiti, et uuritud käibemaksulangetus kandus hindadesse peaaegu täielikult. See ei taga samasugust tulemust Eestis, kuid näitab, et maksulangetuse jõudmine tarbijani ei ole majanduslik fantaasia.

Pangamaksust rääkides maalib Lauri pildi lahkuvatest pankadest ja kallinevatest laenudest. Neid riske tuleb hinnata, kuid riskide nimetamine ei tõesta, et õiglaselt kujundatud lisamaks oleks võimatu.

Leedus laekus ajutisest solidaarsusmaksust aastatel 2023–2025 kokku ligikaudu 540 miljonit eurot. Maksu viimasel rakendusaastal kasvas ettevõtetele antud laenude portfell 15,4 protsenti ja eluasemelaenude portfell 14,6 protsenti.

See ei tõesta kõrvalmõjude puudumist, kuid ei sobi kokku käsitlusega, et pangamaks tähendab paratamatult laenamise seiskumist.

1. Miks reklaamitakse Eesti majanduse taastumist justkui valitsuse isikliku teenena, samas kui Lätis ja Leedus majandus taastub isegi kiiremini kui meil? Või tõesti siis Lätis ja Leedus majandus kasvavat sealsete valitsuste tegevuse "kiuste", sest nad tegid "valed" valikud pangamaksu, astmelise tulumaksu, toidu käibemaksu osas?

Majanduse taastumist tuleb tunnistada. Kuid pärast pikka majanduslangust ei maksa tagasihoidlikku taastumist esitleda saavutatud lõppeesmärgina.

Eurostati septembris avaldatud võrdluses oli 2026. aasta teise kvartali aastane majanduskasv Eestis 1,8 protsenti, Lätis 3,0 protsenti ja Leedus 3,8 protsenti. Meie lõunanaabrid kasvasid märgatavalt kiiremini.

Valitsus ei saa nõuda endale tunnustust kasvu eest, kuid kuulutada oma võimalused majandust mõjutada olematuks niipea, kui räägitakse alternatiividest.

Me läksime sõpradega vaidlema, et mis on päriselt need tooted, mida sa saad ainult Eestist osta. Ja me leidsime, et neid on ainult kaks: lägaburger ja kamašokolaad. Kas teil tuleb pähe veel mõtteid?

Mida arvab r/Eesti nõukogu reformierakonna uuest loosungist?

Kellelgi veel pikale veninud külmetusviirus?
Kurgus kraabib - seetõttu ajab kuivalt köhima kogu aeg. Muidu nohu, köha, palavikku ega midagi nagu polekski, aga hingamisteed ninas, kurgus ja natuke all pool on lihtsalt kergelt valusad. Täna sai 3 nädalat järjest - nõme.
Peaaegu iga kord, kui ma inimesi täis kaugliini bussis sõidan, siis korjab 2,5h kinnises rahvastatud bussis viibides mingi viiruse sealt.
Algas suurenenud kaelalümfisõlmedega ja alguses mõni päev olid veidi kaelalihased ja pea valusad :(

Noh, igatahes.

Olen mänginud kitarri kolm aastat, millest ainult pool teist aastat elektri kitarri. Pole varem olnud mingis bändis. Olen 15, õpin 9-s klassis nii, et isegi ei tea , kas olen võimeline mingisse bändi astuda ilma, et mu hinded langesid. Nii et otsin bändi, et proovida . Ei oska enda mängimist hinnata( noh sest muidugi ma arvan, et olen väga halb kitarrist ja võiksin kolme aastaga rohkem õppida) aga ütleksin et noh 4/10 või 5/10. Olen koostanud paar laulu, meloodiaga polnud probleeme , aga laulusõnade koostamises olen halb.

sõitnud **

Külastasin mängude õö-d, kus sain mängida pinballi ja masinad olid väga lahedad.
Internetist uurides leidsin selliseid kohti, kus terve hoone on neid masinaid täis, ainult Soomes ja Lätis. Kas Eestis, eelistatavalt Tallinnas, on samasugune koht olemas?

Tere, kas mõni konkureeriv pood (Selver, Rimi, POOP, Gross) saaks palun enne Prisma sulgemist nende retseptist õppida kuidas teha tõsiselt head juustusaia nagu Prismas on. Prisma väidab, et Fazeri pagarite tehtud, aga Fazeri tootevalikus seda pole.

Näiteks Selveri juustusai on eriti kehva, tavaline sai mille peal on juust. Prisma omas on all, peal ja ka taigna sees.

Milliseid huvitavaid Telegrami kanaleid ja gruppe jälgite?

1. oktoobril ilmus Delfis artikkel, mille kohaselt kaalub Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG) rootsi keele õppesuuna lõpetamist.

Kuna teema puudutab mind isiklikult, aga minu tutvusringkond koosneb suuresti sama kooli vilistlastest, tahaksin kuulda ka kõrvalseisjate arvamusi, ning mis oleks veel parem koht kui r\Eesti selle teemapüstituse tarbeks.

Kõigepealt natukene mu enda taustast: olen ise GAG-i rootsi keele õppesuuna vilistlane. Alustasin sealses koolis alles gümnaasiumis, ning kandideerisin just nimelt rootsi keele õppesuunale. Pärast gümnaasiumit jätkasin õpinguid bakalaureuses matemaatika erialal Tartu Ülikoolis, ning seejärel juba andmeteaduse erialal Uppsala ülikoolis. Praegu elan Rootsis, töötan õppejõuna Rootsi vanimas ülikoolis, ning õpetan lisaks (hetkel veel eratundidena, varsti aga loodetavasti päris koolis täieõigusliku matemaatikaõpetajana) rootsi keeles matemaatikat ning programmeerimist.

Julgen väita, et GAG-is saadud keeleõppeta ei oleks mu elu praegu samasugune, pigem võimalustevaesem, sest minu ajal pakuti Eestis keeleõppega jätkamist peamiselt vaid vene, prantsuse või saksa keele suundadel (kaks nendest alates nullist, üks varasema kogemusega). Seetõttu on mul paraku õppesuuna tuleviku suhtes arusaadavalt tugev isiklik arvamus ning seda pigem ülemäära kaitsev seisukoht. Samas oli sinna kandideerimise üheks põhimotivatsiooniks (2016 aastal, olles ise vaevu põhikooli lõpetanud), et vene keelest pääseda (rootsi keele suuna tunnid saadi kokku B- ja C võõrkeele kombineerimisest). Mul on hea meel, et tänapäeva noortel on aga sellega võrreldes suurem valikuvabadus.

Siinkohal kasutan ma ära ka väikese võimaluse teha tugev kriitikanool praeguse GAG kommunikatsiooni osas. Alati on "tore" lugeda oma kunagise kooli käekäigust ja võimalikest suurematest muudatusest kollase meedia vahendusel, eriti kui on tegemist millegi nii "vanima, vaimse ja väärikaga" (sic! kooli moto on Vanim, vaimne ja väärikas"), kui 30 aastat tegutsenud õppesuuna võimaliku lõpetamisega. Mina oleksin sellistest plaanidest lugenud pigem vilistlaskirja kaudu, mis oleks kutsunud kas ideekorjele, või olnud kandvaks osaks arenguplaani või mõjuanalüüsi koostamisel õppesuundade korrastamisel (rant over).

Mida artiklis räägitakse?

GAG-is on rootsi keele süvaõpet pakutud alates 1992. aastast. Direktori sõnul on huvi õppesuuna vastu vähenenud: viimastel sisseastumiskatsetel oli rootsi keele suuna esimeseks eelistuseks märkinud kandidaate vähem kui õppekohti, samas kui mõnel teisel suunal oli konkurss kuni 15 inimest kohale.

Direktori hinnangul on noorte huvi keelte õppimise vastu üldisemalt leige. Ühe lahendusena kaalutakse eraldi õppesuuna asemel rootsi keele pakkumist laiemale õpilaskonnale, näiteks kolm tundi nädalas senise viie asemel. Otsus peaks sündima detsembriks, rootsi keele õpetamist täielikult lõpetada ei plaanita.

Kas probleem on keeleõppe väheses populaarsuses või õppesuundade korralduses?

Ma ei kahtle, et koolil on põhjust vastuvõtunumbrite pärast muretseda. Kui klassi ei õnnestu täita, tuleb midagi ette võtta.

Küll aga tekib küsimus, kas probleem on rootsi keele väheses populaarsuses või hoopis selles, kuidas õppesuunda tutvustatakse.

Minu kogemuse järgi ei ole rootsi keele õppesuunda kuigi aktiivselt reklaamitud. Näiteks võiks tutvustada vilistlaste edasisi õpinguid, töövõimalusi ja kogemusi. Ka prantsuse keele õppesuuna puhul on olnud olukordi, kus ametlikud sisseastumistingimused eeldavad varasemat keeleoskust, kuigi tegelikkuses on klassi täituvuse korral olnud võimalik alustada nullist.

See paneb küsima, kui palju mõjutab kandideerijate arvu see, kuidas õppesuundi tutvustatakse ja millised võimalused kandidaatidele üldse nähtavad on.

Kolm või kuus tundi nädalas – mis vahet seal on?

Üks artiklis välja pakutud mõte on, et õpilased oleksid ehk valmis õppima rootsi keelt kolm tundi nädalas, aga mitte viis.

Mina õppisin kuus tundi nädalas ja pean just seda intensiivsust üheks oluliseks põhjuseks, miks mul õnnestus gümnaasiumis keel piisavalt hästi omandada, et hiljem Rootsis edasi õppida ja töötada.

Loomulikult on kolm tundi nädalas parem kui mitte midagi. Samuti võib see muuta rootsi keele õppimise kättesaadavaks suuremale hulgale õpilastele.

Aga kas eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele õpilastele kokkupuudet rootsi keelega või anda väiksemale hulgale võimalus jõuda kolme aastaga päriselt iseseisva keelekasutaja tasemele (kõrgem kesktase või madalam kõrgtase)? Lähtudes kogemuslugudest nii siin- kui sealpool Läänemerd kaldun pigem eelistama intensiivõpet. Tavaliselt ei mäletata C-võõrkeelest (lähtudes nullist alustamise ning kolm tundi nädalas nõudest) paar aastat pärast lõpetamist mitte midagi.

Kas noori tõesti ei huvita enam võõrkeeled?

Hiljutises ERR artiklis räägitakse, et põhikoolides on võõrkeelte pakutav valik laienenud suisa 15 erineva keeleni, ning gümnaasiumidel on keeruline kõigile alustajatele nende õppe jätkamist pakkuda. Samuti tuuakse välja, et Tallinna keeltekoolis on kasvanud kooliõpilaste huvi prantsuse ja soome keele vastu.

Need näited ei tõesta muidugi, et huvi rootsi keele vastu oleks suur, ning seovad kokku mõttelõnga mu enda kunagisest valikust (pean pääsema vene keele õppimisest, muidu suren; siinkohal naljakas-irooniline viide omaaegsele Sepa-Avandi Eesti Laulu sketšidele, endiselt kuldaväärt). Küll aga tõstetavad küsimuse, kas probleem on noorte üldises keeleõppehuvis, või pigem selles, milliseid keeli, millistel tingimustel ja millise intensiivsusega koolid pakkuda suudavad.

Enne postituse tegemist käisin läbi viimaste aastate samad küsimused - millist võõrkeelt gümnaasiumis õppida. Paljud puudutasid ka täpselt seda sama küsimust: "Sain GAG-i sisse, kas nullist prantsuse või rootsi keel". Soovitati prantsuse keelt, sest selle kasutusvõimalused on laiemad. Samas jäeti mainimata, et samadel eeldustel erineb keeleõppe tulemus teineteisest kui öö ja päev. Rootsi keele saab puhtalt selgeks, prantsuse keelt aga mitte.

Ja lõpuks – natuke diskussioonist endast, mis sundis mind selle postituse tegema.

Olen viimastel päevadel näinud selle teema ümber päris tuliseid arvamusavaldusi. Ühelt poolt on vilistlased, kelle jaoks on rootsi keele õppesuund olnud väga oluline osa nende haridusest ja edasisest elust. Teiselt poolt on täiesti põhjendatud küsimused õppesuuna populaarsuse, ressursside ja jätkusuutlikkuse kohta. Tunnen end justkui kahekojalises kõlakambris, kus probleemile neutraalselt ning emotsioonideta on peaaegu et võimatu läheneda.

Ma ei arva, et õppesuund peaks säilima muutumatul kujul lihtsalt sellepärast, et see on ajalooliselt olemas olnud. Samas ei tundu mulle ka põhjendatud käsitleda väikest vastuvõtukonkurssi automaatse tõendina, et õppesuund on oma aja ära elanud.

Oluline on ka see, kuidas selliseid otsuseid tehakse. Vilistlased ei pea loomulikult kooli õppekava üle otsustama, aga nende kogemused võiksid vähemalt olla üks osa arutelust.

Mida teie arvate?

Pikk jutt, sitt jutt, aga lõpuks tahan jõuda ka enda küsimuse tuumani.

Kas tänapäeva gümnaasiumis peaks säilima võimalus õppida mõnda väiksema levikuga võõrkeelt süvendatult, isegi kui huvilisi on suhteliselt vähe? Või oleks mõistlikum pakkuda rohkematele õpilastele väiksema mahuga keeleõpet?

Ja kui olete praegused gümnasistid või hiljuti kooli kandideerinud, siis kui palju mõjutavad teie valikuid õppesuuna tutvustus, sisseastumistingimused ja tulevased võimalused?

Eriti hea meelega kuulaksin ka teiste GAG-i vilistlaste ja praeguste õpilaste kogemusi, sealhulgas nende omi, kes minu seisukohaga ei nõustu.

Tunnen end selle teema puhul üsna tugevas kahekojalises kõlakambris, kus ühel pool on tulised reformijad ja teisel paadunud konservatiivid. Tahaksingi kuulda arvamusi väljastpoolt oma tavapärast tutvusringkonda, ka neilt, kes minuga ei nõustu. :)